Digitaristu hetkeseisu kirjeldus
1. Haapsalu Kutsehariduskeskus
Hetkeseisu kirjeldamisel osalesid: direktor Ingrid Danilov, haldusjuht Rene Reinola, IT-juht Marek Seil, arendusdirektor Aile Nõupuu.
2. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali?
Õpilasi 800, töötajaid ca 90
3. Milline on digivaldkonna meeskond?
IT juht, kelle tööülesanded jagunevad järgmiselt:
IT kasutajatugi – koormus 0,3
Serverite haldus - koormus 0,25
IT juhtimine - koormus 0,3
Andmekaitse juhtimine - koormus 0,15
Veebitoimetaja - tegeleb 5 inimest, koormus kokku 0,6
Haridustehnoloog – puudub, konkurss käib, koormus 1,0
Arvutiõpetaja - 4 inimest, koormus kokku 3,5
Rakenduste peakasutajaid – 10 töötajat erinevate keskkondade administraatori õigustes
4. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid? EENET (internet), Atea Eesti (arvutipark), Tehnikasalong OÜ (võrguseadmed, tahmad jne), Kontoritehnika Hoolduskeskused OÜ (tahmad, esitlustehnika, võrguseadmed jne), Elisa Eesti AS (lauatelefoni side, mobiiltelefoni side, mobiilne internet), Telia Eesti AS (E-maili teenuse majutus – oli meil enne pikaajaline andmeside teenuse pakkuja), Reboot OÜ (siseveeb/ÕIS)
5. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid, tahvelarvuteid?
Sülearvuteid 35 (4-6 aastat), lauaarvuteid umbes 260 (Dell Optiplex 9010 – 3 aastat vanad, Asus AIO – 6 aastat vanad), tahvelarvuteid 12 (0,5 aastat vanad.
Arvutiklasse on 5, 2 klassi on 21+1 arvutit ja 2 klassi on 28+1 arvutit ning üks klass on 12 arvutit. Olulist erinevust arvutite kasutuseas õpilaste ja töötajate osas ei ole.
6. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse?
Dataprojektoreid on igas õppeklassis kokku ca 40 (palju), dokumendikaameraid 2 tk (keskmiselt), elektroonika laboris on mõõteseadmed (keskmiselt), CNC pinke on 2 tk (vähe), 3D printer 1tk (palju) , SMART tahvleid 2 tk (vähe), robootikaseadmed (palju).
7. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse?
Moodle keskkond, enda loodud veebilehed/keskkonnad, e- kursused, e-õpiobjektid
Erialaõppes kasutatavad programmid: Hotellinxs, Alpha Cam, Google sketchup, Picasa, Pinterst, Google drive, Mentimeeter, Padlet, Kahoot jt
8. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja -lahendused?
Teksti- ja tabelitöötlus, e-päevik/ÕIS, dokumendihaldus, failide haldamine, e-post/kalendrid, tööde haldus, siseinfo haldus
9. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi kasutatakse?
E-maili teenus on sisseostetud Telia Eesti AS poolt, koolil endal on olemas järgmised serverid: domeeni haldus, virtuaalserveri teenuse peale ehitatud; andmehoidla server (hoitakse majasisest vajalikku dokumentatsiooni); veebiserver; nimeserveri teenuse lahendus ka koolis.
10. Milline on traadita andmeside olukord?
Üldine hinnang on keskmine, õppekorpuse peahoones on hea, aga teistes hoonetes (ehituse õppebaas, puiduhoone ja 2 õpilaskodu) vajab veel arendamist. Õpilastele on wifi vabalt kättesaadav. Õpetajate ja õpilaste Wifi võrgud on eraldatud. Kiirus on piisav, et kasutada interneti nii õppetöös kui ka lihtsalt netis surfamiseks.
11. Milline on välise andmeside olukord?
Andmeside teenuse pakkuja EENET, kiirus 1Gbit/1Gbit, töökindel, praegu on ühendus piisav.
12. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus?
Serverite koopiad nädalas korra, nädalavahetusel, kuna koopiate kirjutamine üle võrgu koopia serverisse võtab palju aega, sest andmemahud on suured. Sülearvutite andmete koopiad tehakse osadel töötajatel iga päev, osadel töötajatel 2-3 korda nädalas.
13. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on olemas?
Arvutite kasutamise kord, aga vajab uuendamist
14. Kui suur on digivaldkonna eelarve?
Kulud IKT kontogrupile (riistvara, tarkvara, litsentsid, andmeside ja IKT teenused) olid 2015. aastal 68 tuh. eurot, käesoleval aastal on kavandatud kulutusi enam-vähem samas suurusjärgus, lisaks ka IT juhi ja haridustehnoloogi töötasu.
15. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist väljaspool haldaja finantseerimist?
Kooli hoonete omanik on RKAS ja mõningaid töid on teostatud RKASi vahenditest, internetti on rahastanud ka RIA
16. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud?
Koolil valmis uus arengukava aastateks 2016-2020, digivaldkonna areng on ühe strateegilise eesmärgina sõnastatud ja lähiaastate arendustegevused kirjeldatud
17. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal kasutuselevõtul?
Arengut pärsib vähene finantseerimisvõimekus, aga olulised tööd on teostatud ja riistvara soetatud, kuid sooviks enamat nii riist- kui tarkvara osas. Teiseks probleemiks on töötajaskonna erinevad oskused digilahenduste rakendamiseks, kuid viimase poole aastaga on olukord paranenud, sest korraldasime rida sisekoolitusi, kus osales kokku 40 töötajat.
18. Millised on ideed takistuste ületamiseks?
Korraldada koolitusi ja julgustada töötajaid uusi oskusi rakendama.
Võtta tööle haridustehnoloog (konkurss käib ja uuel õppeaastal on töötaja ka olemas).
Soetada erialaõppe läbiviimiseks juurde erinevaid tarkvaraprogramme.
Soetada juurde õpetajatele kasutamiseks sülearvuteid
Hetkeseisu kirjeldamisel osalesid: direktor Ingrid Danilov, haldusjuht Rene Reinola, IT-juht Marek Seil, arendusdirektor Aile Nõupuu.
2. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali?
Õpilasi 800, töötajaid ca 90
3. Milline on digivaldkonna meeskond?
IT juht, kelle tööülesanded jagunevad järgmiselt:
IT kasutajatugi – koormus 0,3
Serverite haldus - koormus 0,25
IT juhtimine - koormus 0,3
Andmekaitse juhtimine - koormus 0,15
Veebitoimetaja - tegeleb 5 inimest, koormus kokku 0,6
Haridustehnoloog – puudub, konkurss käib, koormus 1,0
Arvutiõpetaja - 4 inimest, koormus kokku 3,5
Rakenduste peakasutajaid – 10 töötajat erinevate keskkondade administraatori õigustes
4. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid? EENET (internet), Atea Eesti (arvutipark), Tehnikasalong OÜ (võrguseadmed, tahmad jne), Kontoritehnika Hoolduskeskused OÜ (tahmad, esitlustehnika, võrguseadmed jne), Elisa Eesti AS (lauatelefoni side, mobiiltelefoni side, mobiilne internet), Telia Eesti AS (E-maili teenuse majutus – oli meil enne pikaajaline andmeside teenuse pakkuja), Reboot OÜ (siseveeb/ÕIS)
5. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid, tahvelarvuteid?
Sülearvuteid 35 (4-6 aastat), lauaarvuteid umbes 260 (Dell Optiplex 9010 – 3 aastat vanad, Asus AIO – 6 aastat vanad), tahvelarvuteid 12 (0,5 aastat vanad.
Arvutiklasse on 5, 2 klassi on 21+1 arvutit ja 2 klassi on 28+1 arvutit ning üks klass on 12 arvutit. Olulist erinevust arvutite kasutuseas õpilaste ja töötajate osas ei ole.
6. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse?
Dataprojektoreid on igas õppeklassis kokku ca 40 (palju), dokumendikaameraid 2 tk (keskmiselt), elektroonika laboris on mõõteseadmed (keskmiselt), CNC pinke on 2 tk (vähe), 3D printer 1tk (palju) , SMART tahvleid 2 tk (vähe), robootikaseadmed (palju).
7. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse?
Moodle keskkond, enda loodud veebilehed/keskkonnad, e- kursused, e-õpiobjektid
Erialaõppes kasutatavad programmid: Hotellinxs, Alpha Cam, Google sketchup, Picasa, Pinterst, Google drive, Mentimeeter, Padlet, Kahoot jt
8. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja -lahendused?
Teksti- ja tabelitöötlus, e-päevik/ÕIS, dokumendihaldus, failide haldamine, e-post/kalendrid, tööde haldus, siseinfo haldus
9. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi kasutatakse?
E-maili teenus on sisseostetud Telia Eesti AS poolt, koolil endal on olemas järgmised serverid: domeeni haldus, virtuaalserveri teenuse peale ehitatud; andmehoidla server (hoitakse majasisest vajalikku dokumentatsiooni); veebiserver; nimeserveri teenuse lahendus ka koolis.
10. Milline on traadita andmeside olukord?
Üldine hinnang on keskmine, õppekorpuse peahoones on hea, aga teistes hoonetes (ehituse õppebaas, puiduhoone ja 2 õpilaskodu) vajab veel arendamist. Õpilastele on wifi vabalt kättesaadav. Õpetajate ja õpilaste Wifi võrgud on eraldatud. Kiirus on piisav, et kasutada interneti nii õppetöös kui ka lihtsalt netis surfamiseks.
11. Milline on välise andmeside olukord?
Andmeside teenuse pakkuja EENET, kiirus 1Gbit/1Gbit, töökindel, praegu on ühendus piisav.
12. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus?
Serverite koopiad nädalas korra, nädalavahetusel, kuna koopiate kirjutamine üle võrgu koopia serverisse võtab palju aega, sest andmemahud on suured. Sülearvutite andmete koopiad tehakse osadel töötajatel iga päev, osadel töötajatel 2-3 korda nädalas.
13. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on olemas?
Arvutite kasutamise kord, aga vajab uuendamist
14. Kui suur on digivaldkonna eelarve?
Kulud IKT kontogrupile (riistvara, tarkvara, litsentsid, andmeside ja IKT teenused) olid 2015. aastal 68 tuh. eurot, käesoleval aastal on kavandatud kulutusi enam-vähem samas suurusjärgus, lisaks ka IT juhi ja haridustehnoloogi töötasu.
15. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist väljaspool haldaja finantseerimist?
Kooli hoonete omanik on RKAS ja mõningaid töid on teostatud RKASi vahenditest, internetti on rahastanud ka RIA
16. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud?
Koolil valmis uus arengukava aastateks 2016-2020, digivaldkonna areng on ühe strateegilise eesmärgina sõnastatud ja lähiaastate arendustegevused kirjeldatud
17. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal kasutuselevõtul?
Arengut pärsib vähene finantseerimisvõimekus, aga olulised tööd on teostatud ja riistvara soetatud, kuid sooviks enamat nii riist- kui tarkvara osas. Teiseks probleemiks on töötajaskonna erinevad oskused digilahenduste rakendamiseks, kuid viimase poole aastaga on olukord paranenud, sest korraldasime rida sisekoolitusi, kus osales kokku 40 töötajat.
18. Millised on ideed takistuste ületamiseks?
Korraldada koolitusi ja julgustada töötajaid uusi oskusi rakendama.
Võtta tööle haridustehnoloog (konkurss käib ja uuel õppeaastal on töötaja ka olemas).
Soetada erialaõppe läbiviimiseks juurde erinevaid tarkvaraprogramme.
Soetada juurde õpetajatele kasutamiseks sülearvuteid